Millised on generaatori ergastusregulaatori reguleerimismeetodid?

Generaatori parameetrid hõlmavad ergastusmeetodit. Seega, millised on generaatori ergastusregulaatori reguleerimismeetodid tegelikus kasutusprotsessis?

〖1〗Konstantse klemmpinge (automaatne) töörežiim

See on generaatori ergutussüsteemi suletud ahelaga automaatne reguleerimisrežiim. Selles töörežiimis on digitaalse ergastusregulaatori peamine ülesanne hoida generaatori klemmpinget konstantsena. Üldiselt kasutatakse klemmpinget tagasiside muutujana PID-reguleerimise teostamiseks. Samal ajal saab digitaalne ergastusregulaator elektrisüsteemi töö stabiilsustingimuste parandamiseks rakendada ka keerukamaid juhtimisseadusi, näiteks elektrisüsteemi stabilisaatorit (PSS) – mida peate teadma ergastussüsteemi PSS-i kohta? Lisajuhtimine, lineaarne optimaalne ergastusjuhtimine (LOEC), mittelineaarne ergastusjuhtimine (NEC) jne.

〖2〗 Püsiva ergastusvoolu (manuaalne) töörežiim

Üldiselt on ergastusregulaatoril kaks töörežiimi: "automaatne" ja "käsitsi" ning digitaalne ergastusregulaator pole erand. Konstantse ergastusvoolu (käsitsi) töörežiimis võtab digitaalne ergastusregulaator sisendsignaali diskreeti, võrdleb seda etteantud väärtusega ja saadab seejärel proportsionaalse (integraalse) juhtimisseaduse toimimise järel juhtsignaali faasinihke käivitusseadmele. Kuna automaatse töörežiimi pinge seadistusvahemik on piiratud, kasutatakse generaatori pinge tõstmise testi ajal pärast seadme paigaldamist, hooldust või avarii väljalülitamist tavaliselt käsitsirežiimi, et reguleerida generaatori ergutust, et reguleerida klemmipinget või generaatori reaktiivvõimsust. Sel viisil on reguleerimine suhteliselt stabiilne ja reguleerimisvahemik võib olla väga lai.

1) Kolme seadmega süsteemi töörežiim

Võrreldes töörežiimiga, kus kahte regulaatorit kasutatakse teineteise varuregulaatoritena, on kolme seadmega süsteemi kasutuselevõtu peamine eesmärk digitaalse ergastusregulaatori seadme töökindluse ja ohutuse parandamine riistvarainvesteeringu suurendamise kaudu. Kolme seadmega töörežiimi saab jagada kolme seadmega ooterežiimiks ja kahe seadmega kolmest hääletusrežiimiks.

2)Kolme seadme ooterežiim

Selle režiimi tööpõhimõte seisneb selles, et lisaks automaatsele lülitumisele seadmete A ja B vahel teineteise varutoitena on konstrueeritud ka varuseade C. Kui nii seade A kui ka seade B rikki lähevad, saab seade C automaatselt lülituda võrgurežiimi. Seade C saab konstrueerida nii, et sellel oleksid samad funktsioonid nagu seadmetel A ja B. Üldiselt on seadmete A ja B samaaegse rikke tõenäosus aga suhteliselt väike. Skeemi lihtsustamiseks saab seadme C konstrueerida nii, et sellel oleksid suhteliselt lihtsad ergutusjuhtimise funktsioonid, näiteks tagades ainult generaatori jätkuva töötamise konstantse ergutusvoolu (manuaalse) töörežiimis.

3)Kaks-kolmest-hääletuse režiim

Selles töörežiimis töötavad kõik kolm seadet võrgus. Kolm regulaatorite komplekti saavad samu väliseid sisendsignaale ning nende tarkvara- ja riistvarastruktuurid on täiesti samad. Kui kahe kolmest regulaatorite komplektist väljundtulemused on ühesugused, saadetakse see väljundtulemus digitaalse ergastusregulaatori väljundina ergastussüsteemi juhitavale objektile. Kui kaks kolmest seadmest rikki lähevad, ei saa digitaalne ergastusregulaator töötada. Seetõttu ei paranda kaks-kolmest-hääletamise töörežiim töökindlust võrreldes töörežiimiga, kus kahte seadet kasutatakse teineteise varundamiseks. Kaks-kolmest-hääletamise režiimi eeliseks on seadme tööohutuse paranemine, st see aitab paremini vältida valede ergastusjuhtimissignaalide väljundit, vältides seega selliseid nähtusi nagu vale ergastus ja generaatori kontrolli alt väljumine.

Väide: Veebisaidil olevad artiklid on kas algselt loodud Jlmechi ettevõtte (https://www.whjlmech.com) poolt või uuesti trükitud teistest iseteenindusmeedia allikatest. Selle artikli sisu tsiteerimisel või uuesti trükkimisel palun märkige allikas!